Me hingame tavaliselt 20 000 – 30 000 korda päevas, aga me saame ise hingamist kontrollida, muutes teadlikult selle rütmi. See väike nüanss teeb hingamise kui protsessi üsna unikaalseks, sest ehkki see on närvisüsteemi toimimise üks automaatne osa, on see ka üks väheseid asju, mida saame mõnel määral ise mõtlemisega kontrollida erinevalt näiteks seedimisest.

Teadusuuringud näitavad, et hingamise mustrid on seotud meie emotsioonidega. Kui muuta seda, kuidas me hingame, saame muuta seda, kuidas me end tunneme ja milliseid emotsioone kogeme. Näiteks kui me oleme õnnelikud, siis on meie hingamine sügav ja aeglane. Kui oleme ärevil või vihased, siis on hingetõmbed lühikesed, pinnapealsed ja rütm pigem kiire.

Kuidas see kõik füsioloogiliselt töötab? Hingamisrütmi rahulikuks ja regulaarseks muutes annad kehale signaali rahuneda. Su südametöö aeglustub ja nii edastab aju omakorda signaali uitnärvile, mis on parasümpaatilise närvisüsteemi osa ja kontrollib nii südame kui ka kogu organismi tööd, saades sealtkaudu infot ja läkitades kehale korraldusi. 

Mis on parasümpaatiline närvisüsteem? Siseelundite ehk autonoomne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiline ja parasümpaatiline. 

Sümpaatiline on see, mis aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis: südametöö kiireneb, veresooned ahenevad, vererõhk tõuseb. See süsteem töötab näiteks trenni tehes või mingis äkkolukorras, kui tunnetame ohtu (süda hakkab puperdama, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad pingule jne). Teine osa on parasümpaatiline närvisüsteem, mis viib organismi rahuolekusse: südametöö aeglustub, veresooned leienevad, vererõhk langeb, organismi tasakaal taastub. Need mõlemad on tahtele allumatud, aga nagu uuringud näitavad, on meil hingamise kaudu siiski võimalik parasümpaatilist närvisüsteemi treenida, et suudaksime rahu säilitada. See aitab näiteks ärevuse olukorras ratsionaalselt otsuseid langetada. 

Siin on sulle kolm hingamisharjutust. 

HARJUTUS 1

1. Leia mõnus asend: istu või leba maas. 
2. Soovi korral sule silmad.
3. Hinga normaalselt – nii, kuidas sa oled harjunud hingama. 
4. Alusta nüüd hingamist ainult nina kaudu; uuringud on näidanud, et see on kehale parem kui suuhingamine. 
5. Kui hingad sisse, siis tunneta, kuidas naba liigub lülisambast kaugemale ja kõht paisub nagu õhupallike. Püüa hingata rahulikult ja sügavalt, aga mitte ainult kõhtu, vaid nii, et tunnetuslikult jagub ka roiete vahele õhku. 
6. Teeme esimesed tsüklid koos läbi.
7. Alusta nii, et hingad neljani lugedes sisse ja neljani lugedes välja. Korda seda kaks-kolm (või enam) korda. 
8. Püüa hingata nii, et kasutad ära kogu kopsude ja hingamise võimekuse.
9. Hinga neljani lugedes sisse, siis hoia kaheni lugedes  hinge kinni ja hinga neljani lugedes välja. Tee nii kaks-kolm korda. 
10. Hinga neljani lugedes sisse, hoia kaheni lugedes hinge kinni ja hinga siis viieni lugedes välja. Tee nii kaks-kolm korda.
11. Hinga neljani lugedes sisse, hoia kaheni lugedes  hinge kinni ja hinga kuueni lugedes välja. Tee nii kaks-kolm korda. 
12. Kui suudad, võid jätkata veelgi pikemate väljahingamise tsüklitega. 

HARJUTUS 2

See harjutus aitab tuua fookuse ühte kohta, vähendada ärevust ning ühtlustada hingamis- ja südamerütmi.

4–4–4–4

1. Joonista peopesas ruutu: tõmba selle iga külge nii, et loed neljani (iga külg peaks kestma sama kaua).
2. Hinga neljani lugedes sisse.
3. Hoia neljani lugedes hinge kinni.
4. Hinga neljani lugedes välja. 
5. Hoia neljani lugedes hinge kinni.

HARJUTUS 3

Kui väljahingamine on pikem kui sissehingamine, siis aktiveerime parasümpaatilise närvisüsteemi ehk puhkeoleku, südamerütm aeglustub. See vähendab stressi ja pinget ning toob ajju hapnikurikast verd.

2 sisse – 4 välja – 4 sisse – 8 välja – 8 sisse – 16 välja