Olen spordientusiast, podcaster, päevajuht ja arengutreener. Mu põnev elu toob minuni alatasa mitmesuguseid projekte, lahedaid inimesi ja vingeid võimalusi, mis pakuvad arendavaid väljakutseid. Oli aeg, kus tundsin, et pean need kõik ette võtma, igale poole jõudma, kõiges osalema, sest muidu jään ju millestki ilma. Aga ühel hetkel sain aru, et kõike ei jõua ja see on okei. Pidin alguses raske südamega endale ütlema: „Sandra, selleks et elada terve ning õnnelikuna, on vaja mingitest asjadest loobuda’’. Viimase kolme aasta teekond on mind õpetanud olema kannatlikum ja ütlema asjadele „ei’’, vahel tegema ka raskeid valikuid ja eelkõige valima iseennast.

Olen ema, abikaasa, muusik ja arengutreener. Aastaid oli minu eesmärk teha pühendunult tööd. Olin valmis selle nimel ohverdama kõik: tervise, suhted, meelerahu. Unustasin, et elus on peale töö veel nii palju muud. Pärast esimese lapse sündi sain aru, et ei taha enam nii jätkata – tahan leida tasakaalu. Sain aru, et selleks pean mõtlema kõikidele eluvaldkondadele ja astuma konkreetseid samme. Võlusõnaks on nüüd aeg iseendale, mil saan oma tegemisi analüüsida ja seada sihte. Võin käsi südamel öelda, et tasakaalu leidmine on võimalik, tehes samal ajal ka tööd ja loobumata millestki.

Olen teadliku elu entusiast, kultuurikorraldaja, turundaja ning arengutreener. Sellest hetkest kaks aastat tagasi, kui hakkasin oma eesmärke koos praktiliste sammudega üles kirjutama, olen üllatusega märganud, kui palju lihtsam on neid täide saata. Miks? Enam ei saa ma vabanduseks tuua, et ei tea, kuidas edasi minna, aega ei olnud või mul lihtsalt ei püsinud meeles. Eesmärkide seadmine on aidanud mul päriselt tegutsema hakata ning õpetab toimetusi aina paremini planeerima nii, et soovitud asjad saaksid tehtud. 

Ma olen see, kes ma olen. Mõistan, et lihtsam on näha mind mõne sildi taga: näitleja, koolitaja, laulusõnade ja raamatute autor, kalastaja, mootorrattur, ema, abikaasa, sõber, eestlane. Olen justkui natuke seda kõike ja samas ei ole ka. Püüan endast ja elust aru saada. Sellest huvist olen õppinud psühholoogiat ja läbinud näitlejaõppe ning kuulanud neid, kes näevad minu arvates suuremat pilti. Liigun kogu aeg edasi ja mul on huvitav selles maailmas olemas olla. Olen tänulik kogemuse eest, mis viis mind pikaks ajaks vaimselt musta auku… olen väikeste sammudega ennast ja maailma tundma õppinud. Tundub, et mõnest minu taipamisest on kasu olnud teistelegi ja mul on selle üle hea meel. „Aeg märkamiseks“ on minu ja teie kohtumise pealkiri – võtan teid kaasa teekonnale, mille ma ise tavaliselt aasta lõpus läbi teen, et selgema pilgu ja kerge tundega uude aastasse astuda.

Olen näitleja, ema, elukaaslane... Olen alati arvanud, et elu mõtet või motot pole võimalik sõnastada. Aga mulle meeldib mõtestada toimuvat selle kaudu, et ehk ongi elu üks suur kogemuste kogemine. Kogemise kui sellise väärtustamine aitab mul anda tähenduse paljule, mida läbi elan.

Olen teleajakirjanik, saatejuht, harrastussportlane ja abikaasa. Aga kõige enam defineerin end naisena, kes liigub iseendaks saamise ja enese aktsepteerimise poole. Ma olen kindel, et iga saavutus saab alguse otsusest proovida. Kust aga tulevad siis seda kummitama kahtlused, mis võivad teha eesmärgini jõudmise raskemaks? Just seda pean ma enda käest tihtilugu küsima. Pidevatest siseheitlustest hoolimata leian end siiski endale sisendamast: „Hakka lihtsalt pihta, küll kõik tuleb, mis tulema peab!”