Oled kuulnud ütlust „Kes palju teeb, see palju jõuab“? Jep, tean seda eriti hästi, sest oli aeg, kus elasingi just selle filosoofia järgi. Taoline mõtteviis viis mind aga mitmel korral tundeni, et nüüd on kõik, ma ei jaksa enam midagi teha... Ja ühel hetkel enam ei jaksanudki – siis tundsin lõpuks kärsahaisu.

Läbipõlemine on tingitud paljudest asjadest, aga laias laastus on selle taga kogunenud tööstress: teeme palju, pinge on suur, puhkame vähe ning allakäik hiilib vaikselt ligi. Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab läbipõlemist kui sündroomi, mis tekib tööga seotud kroonilise stressi tagajärjel, mida ei ole suudetud maandada (allikas: peaasi.ee). 

Mäletan, et läbipõlemise protsessis oli minu jaoks oluline leida väline süüdlane. Kippusin ikka süüdistama näiteks tööd, projekte, kolleege jms. Tegelik jama oli aga selles, et mina olin see, kes pinge endale peale pani – see juhtus minu valikute-otsuste tõttu. Ohvrimentaliteet oli üks viis lahti harutada, miks selline asi minuga juhtus, aga ühel hetkel mõistsin, et tegin seda endale ise. 

Läbipõlemine pole midagi, mille üle uhke olla, ehkki vahel kumab see mõne inimese jutust läbi. Läbipõlemine on kantud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 nimistusse, küll mitte haiguse, vaid seisundina („Elukorralduse raskusega seotud probleemid“). Kusjuures uuringute kohaselt taastub inimene sellest koguni kolm kuud kuni kaks aastat.  

Kui oled seisus, kus tunned, et ei saa enam ise hakkama, siis soovitan pöörduda professionaali poole. Peaasi.ee veebis on samuti palju soovitusi. Kui aga tunned, et tahad läbipõlemist ennetada, siis soovitan mõelda järgmistele asjadele:

Töö ehk kuidas tiimis üksteist toetada

• Ülesannete jagamine tiimis. Meie oleme „Asi on minus!“ naiskonnas vastutusvaldkonnad omavahel ära jaganud. Nii pole segadust ega pingeid, sest igaüks teab täpselt, mida teeb. Kui mul on raske ja ma ei jõua, siis küsin teistelt abi. Julgustan sindki seda tegema, väsinud töötajast pole kellelgi kasu.
• Meil on kalendris iganädalased koosolekud, kus käime üle, mis eelmisel nädalal tehtud, ja vaatame uude nädalasse. Nii ei hakka asjad kuhjuma, sest ülesannete tähtajad on lühikesed.
• Korra kvartalis peame mõttetalgud Zoomist väljaspool. Saame kokku, teeme nalja, räägime ja lollitame. Töötab imehästi. Siiamaani on meie lemmikkoht ajurünnakute puhuks Iglupark.  
• Kui oled juba viimasel piiril oma koormuse ja tööülesannetega ja kolleegid või juht toovad sulle aina tööd juurde, siis võta julgus kokku ja vasta: „Olen valmis selle projekti/ülesande enda peale võtma, aga kas sulle sobiks, et vaatame üle mu praegused töökohustused ja mõtleme, mille me saaksime sealt sellisel juhul välja võtta. Olen valmis panustama, aga kuna mu töökoormus on niigi juba väga suur, siis on hea need asjad üle vaadata.’’ 

Vaata enda sisse ja tegutse

• Lase lahti tundest, et maailm jääb ilma sinuta seisma, ehk õpi olema mittevajalik. Me arvame, et inimesed ei saa ilma meieta hakkama (kui mina ei tee, siis teised ei oska). Küsi endalt, kust tuleb see hirm, et kui sa rohkem ei tee (või pole tublim ja kõige tragim), siis ilmselt ei saadagi ühe või teise tööga hakkama? Kas see ikka on nii? Kuidas seda mõtteviisi muuta? Mis on see üks väike samm, et oma koormust vähendada?
• Planeeri oma aega, kusjuures iga nädal ja iga päev. Niimoodi välistad olukorra, et võtad endale liiga palju asju. Kui näed, et päevad lähevad pikaks ja rohkem sinna ülesandeid ei mahu, siis ÄRA PANE neid rohkem kirja. Lihtne tegelikult!  
• Planeeri puhkus igasse päeva, nädalasse, kuusse, aastasse.

// SANDRA RAJU

Tänapäeval tundub nii trendikas öelda, et ma olen läbi põlenud. Mul on kahju, et see on muutunud kuidagi aumärgiks ja neis inimestes, kes on läbipõlemisest välja tulnud, nähakse suurt eeskuju. Mina elan südamest kaasa igapäevakangelastele, kes elavad oma elu tasakaalukalt ning ei jõuagi tänu sellele kunagi läbipõlemiseni.

Mul on olnud õnn vältida läbipõlemist ja ma teen kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks. Siin on minu kaks soovitust:

• Sea piirid. Palun pane paika, millal on su tööaeg ja millal puhkad. Tee seda aasta, kuu, nädala ja päeva lõikes: puhkepausid, puhkepäevad, pikemad-lühemad puhkused (isegi aeg, mil paned arvuti kinni). Anna ka töökaaslastele ja lähedastele teada, mis ajal oled kättesaadav. Nii hoiad segajad eemal ja võtad endalt maha pinge kiirelt vastata.
• Viibi värskes õhus. Lihtne retsept vaimse, füüsilise ja emotsionaalse tervise hoidmiseks – mine iga päev vähemalt 20 minutiks õue, et hingata värsket õhku. Võimalusel viibi päikese käes. 20 minutit on 1,4% sinu ööpäevast, usu mind, sa leiad selle aja. 

// KILLU 

Arvasin tükk aega, et läbi põlevad need, kes teevad oma tööd vastumeelselt või ei oska hästi planeerida tööasju. Kuniks põlesin ise läbi. Hakkasin selle kohta täpsemalt uurima ja sain teada, et tegelikult on väga suur läbipõlemisoht just neil, kes väga armastavad oma tööd. Siis oled ju ikka valmis ohverdama oma aja, une, suhted jne. Seda tegin ka mina. 

Siin on minu kaks soovitust:

• Nädalavahetused on puhkamiseks! Jah, isegi kui oled eraettevõtja või vabakutseline.
• Leia endale hobi! Miski, millega iga nädal tegelda ja mis aitab sul töömõtted välja lülitada.

// SANDRA VABARNA