Viis aastat tagasi värske emana võtsin sellise mõtteviisi, et laps ei muuda mu elu, vaid kohaneb mu elustiiliga. Tahtsin kohe töötegemist jätkata ja elada sama aktiivselt edasi nagu varem. Tulemus: põlesin aastaga läbi. Põhjuseks oli see, et mul puudus tasakaal ja tegelikult oli fookus kahel asjal – tööl ja lapsel. Ma ei võtnud aega iseendale, puhkamisele, aku laadimisele, suhtele jne. Teise lapsega olin juba targem. Kuigi elu läks veelgi intensiivsemaks ja ma hakkasin juba kolm nädalat pärast sünnitust uuesti tööle, sain seekord palju paremini hakkama. Miks? Ma olin vahepeal ära õppinud kolm asja, mis toetavad mind ka praegu iga päev:

1. Hoia oma energiat
   
   Lennuki ohutusjuhises öeldakse, et kõigepealt tuleb endale hapnikumask ette panna, et saaks siis teisi abistada. Selleks hapnikuks on ka meie vaimne ja füüsiline energia: kui meil seda on, siis saame teistelegi toeks olla ja teha enda jaoks olulisi asju. Mõtle seega läbi, kuidas su harjumused – uni, liikumine, toitumine ja puhkus – mõjutavad su energiataset.
   
   
2. Planeeri
   
   Me paneme tihti kalendrisse kirja töökoosolekud, kohtumised, laste trennid jne. Aga meie enda aeg ja hobid? Asjad, mis meile rõõmu toovad? Emana lükkame need tahaplaanile, mõeldes, et „küll ma siis teen seda ja teist, kui aeg tekib“. Aga aega ei teki, vaid seda tuleb võtta ja siin ongi abiks planeerimine. Alusta sellest, et sea ennast oma prioriteetide nimekirjas ettepoole ja märgi kalendrisse aeg oma hobide või trenni-teatri-kino-kontserdikülastuste jaoks.
   
   
3. Küsi abi
   
   Emad tunnevad sageli, et peavad justkui ise kõigega hakkama saama. EI PEA! Küsi abi – see on täiesti okei. Loo endale tugisüsteem, olgu selleks kaaslane, sõbrad, vanavanemad, lapsehoidjad või terapeut, psühholoog, arengutreener...

Kolm head harjumust

Kui ma aastase lapse kõrvalt tööd tegin ja keegi oleks tulnud mulle rääkima veel mingisuguse harjumuse sisseseadmisest, oleksin ta ilmselt kohe pikalt saatnud. Nüüd, aastaid hiljem olen tänu oma kogemustele ja enesearengu teekonnale aru saanud, et harjumused on tegelikult kõige alus. Kui tahame laste kõrvalt tööd teha ning seejuures terve mõistuse juurde jääda, siis tuleks sisse seada need kolm harjumust:

1. Uni
   
   

   Maga! Lihtne öelda, raske teha, eriti kui uneharjumused on sassis, aga kvaliteetne uni on kõige alus. Tihti arvatakse, et uni röövib aega, ja tahetakse selle arvelt veel mingid asjad ära teha (nt kodused toimetused, tööasjad jms). Kuid me tegutseme palju ebaefektiivsemalt, kui oleme väsinud või unevõlas. Mul oli ka viis aastat nii, et kui olin lapse magama saanud, siis tegin veel kiireid tööasju ja koduseid toimetusi. Ma ei saanudki aru, kuidas ma tegelikult raiskasin aega... enne kui hakkasin korralikult magama. Korralik vajaliku pikkusena uni tõstis mu keskendumisvõimet, efektiivsust ning vähendas stressitaset.

   Tähtis on, et saaksid magada vähemalt 7–9 tundi, et kaitsta oma vaimset ja füüsilist tervist. Ja see on võimalik väikelaste ja töö kõrvalt! Kui su laps(ed) ei maga hästi, siis hakka esmalt tegelema nende unega (ka väikelapsed on võimelised iseseisvalt uinuma ja magama).

2. Liikumine
   
   Liikumine ja trenn on looduslikud antidepressandid. Ma tegin kunagi trenni ainult selleks, et kilosid kaotada. Nüüd on aga trenn minu jaoks miski, mis aitab mul puhata ja vaimselt taastuda. Liikumine on kehaline vajadus ja väga palju räägitakse sellest, et istumine on nagu suitsetamine. WHO soovituslik norm on 150 minutit mõõduka intensiivsusega trenni nädalas (sörk, rattasõit, kepikõnd vms), et me tunneks ennast hästi ja liikumine toetaks keha. Võib kombineerida ka jõu- ja aeroobset trenni. Õnneks on liikumisviise väga palju – leia see, mis sulle sobib ja meeldib, ning tee seda järjepidevalt.
   
   
3. Võta aega iseendale
   
   See võib tunduda täiesti hullumeelne: kuidas seda teha töö, lapse ja kodu kõrvalt! Samuti tekib pahatihti siis süütunne... Aga kui me seda ei tee, võime ühel hetkel avastada, et energia on otsas või oleme ennast inimese ja naisena ära kaotanud. Olgu see paar tundi nädalas või üks nädalavahetus kuus, aga võta aega iseendale. See on aeg, kus keegi ei nõua sinult midagi ja sa saad tegeleda endale meeldivate asjadega.

Loo kirjutas Sandra Vabarna.