Kahe lapse ema Sandra Vabarna tunnistab, et teistele emadele parema hakkamasaamise soovituste jagamiseks poleks ta aasta eest veel valmis olnud. Aga nüüd, kui ta on kogemuste ja õppetundide varal emana nii palju paremini paigas ja kohal, võib ta seda juba teha.

„Viimasel ajal kirjutatakse mulle üha enam küsimusega, et kuidas ma küll kõike jõuan – nii oma une täis magada, esineda kui ka laste jaoks olemas olla. Lapsed on praegu kaks ja viis aastat vanad ning tunnistan, et ega ma olegi alati osanud kohustuste ja vajaduste vahel tasakaalu leida,“ räägib muusik ja koolitaja Sandra Vabarna. „Lisaks olen ennast ka kõikvõimsaks pidanud ja erinevate süütunnete käes vaevelnud, esimesel lapsevanema-aastal põlesin lausa läbi.“

Sandra teab, et emasid, kes lapsevanema rollis tuge, mõistmist ja häid ellujäämissoovitusi vajavad, on palju. „Nad tahaksid ka teada, kuidas emana vähem muretseda ja rohkem nautida. Alati ei pea ju hambad ristis kõigega ise hakkama saama.“

Naine tunneb, et nüüd ongi käes see eluetapp, mil ta tõesti oskab asjad päris hästi tasakaalus hoida. „Olen endale aja võtmist ja emana tasakaalu leidmist edukalt harjutanud ning võin lõpuks selles vallas ka soovitusi jagada.“

Need on Sandra Vabarna 5 harjumust, et emana tasakaalu hoida:

1. Uni
   
   Hakka magama! Lihtne öelda, raskem teha, eriti kui uneharjumused on sassis. Tea, et kvaliteetne uni on kõige alus. Tihti arvatakse, et uni röövib väärtuslikku vähest aega ja et töötava väikelapse emana on just unele mõeldud tunnid need, mille arvelt tuleb veel mingid asjad, näiteks kodused toimetused, ära teha. Või siis lõpetada unetundide arvelt hoopis tööasju või lihtsalt enda tegemisteks aega võtta. Aga tegelikult töötame ja tegutseme me palju ebaefektiivsemalt, kui oleme väsinud või unevõlas.

   Mina olin esimesel aastal emana mõõteviisiga, et kui laps on magama pandud, tuleb teha veel kiireid tööasju ja koduseid toimetusi, ning ma ei saanudki aru, kuidas tegelikult hoopis aega raiskan. Kui aga hakkasin korralikult magama, tõusid minu efektiivsus ja keskendumisvõime koheselt ning pea sama ruttu langes stressitase.

   Oluline on saada vähemalt 7–9 tundi kvaliteetset und, sest uni kaitseb meie vaimset ja füüsilist tervist. Tõesti, ka väikelaste ja töö kõrvalt on võimalik saada und. Kui sinu laps(ed) ei maga, tuleb alustuseks hakata tegelema nende unega. Kvaliteetset und vajavad kõik ja ka lapsed on võimelised iseseisvalt uinuma ja magama, kui neile seda oskust õpetada.
   
   

2. Liikumine
   
   Liikumine ja trenn on looduslikud antidepressandid. Mina tegin kunagi trenni ainult selleks, et kilosid kaotada. Juba mitu aastat on minu mõtteviis totaalselt teine ja trenn aitab mul puhata ning vaimselt taastuda.
   

   Liikumine on meie loomulik kehaline vajadus. Väga palju räägitakse sellest, et tänapäeva suitsetamine on istumine. WHO soovituslik norm, et me tunneksime ennast hästi ja liikumine meie keha toetaks, on 150 minutit mõõduka intensiivsusega trenni nädalas (sörk, rattasõit, kepikõnd vms). Võib kombineerida ka jõutrenni ja aeroobset trenni. Õnneks on väga palju erinevaid liikumisviise ja kõige olulisem on see, et sa leiaksid just endale meeldiva ja teeksid seda regulaarselt.
   
   

3. Võta aega iseendale
   
   Võtta töö, lapse ja kodu kõrvalt aega veel ka iseendale võib tunduda täiesti hullumeelse mõttena. Kui me seda aga ei tee, võime ühel hetkel avastada, et kogu energia on otsas või et oleme iseennast inimese ja naisena päris ära kaotanud. Seega – võta regulaarselt aega iseendale. See aeg, mil keegi sinult midagi ei nõua, võib olla paar tundi nädalas või üks nädalavahetus kuus. Oluline, et saaksid olla iseendaga ja tegeleda endale meeldivate asjadega.
   

   Need esimesed kolm soovitust on nagu hapnikumask lennukis, sest nagu öeldakse – pane hapnikumask ette esmalt endale ja siis aita teisi. Igapäevaselt võime hapnikuks pidada vaimset ja füüsilist energiat, mis koosnebki heast unest, liikumisest, toitumisest ja puhkusest. Kui meil on see energia, siis saame olla olemas ka teiste jaoks ja teha meile olulisi asju. Siit tuleb veel kaks olulist harjumust, mis mind emana toetavad.
   
   

4. Planeeri
   
   Enamasti paneme kalendrisse kirja tööga seotud koosolekud, teistega seotud kohtumised, laste trennid jne. Aga meie enda aeg? Meie enda hobid? Tegevused, mis meile rõõmu toovad? Emadena lükkame need tagaplaanile ja võibolla ütleme, et teeme siis, kui tekib aega. Aga aega ei teki, kui seda ei võta. Selles osas tulebki appi planeerimine. Seega, hakka prioritiseerima ka ennast ja planeeri kalendrisse ka enda tegemised: hobid, trennid, teatris/kinos/kontserdil käimised.
   
   
   
5. Küsi abi
   
   Olen tihti kuulnud, et värsked emad tunnevad, et peavad ise kõigega hakkama saama. EI PEA! Küsi abi, see on täiesti okei. Loo endale toetav tugisüsteem. Olgu abiväeks siis kaaslane, sõbrad, vanavanemad, lapsehoidjad – kõik, kes saavad lastega aidata. Või hoopis terapeut, psühholoog, arengutreener – keegi, kes saab sind vajadusel aidata ja toetada."

   Sandra ütleb, et temal oleks küll viie aasta eest neid soovitusi vaja olnud. „Ja veel paljusid muid soovitusi, mille järgimine oleks vast ehk ka minu kui noore ema läbipõlemise ära hoidnud. Aga praegustel emadel on õnneks rohkem võimalusi end vajalikuga kurssi viia ja üks viis seda teha on loodetavasti just meie peagi algav uus koolitus.

    

Loo kirjutas Sandra Vabarna. 

Artikkel ilmus esmakordselt Delfis 24.04.23: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120172506/asi-on-emaduses-sandra-vabarna-5-harjumust-et-emana-terve-moistus-sailitada