Meile meeldib ikka tegutseda-planeerida, kuid kahjuks ei mahu puhkus kuidagi selle valemi sisse. Me kõik saame aru, et puhkus on oluline, aga soov tegutseda sõidab sageli sellest teadmisest üle.
Siin all on seitse puhkuse tüüpi, mille on välja töötanud USA arst ja töö ning eraelu uurija Saundra Dalton-Smith. Ta töötas kliinikus, kus puutus kokku paljude inimestega eri eluvaldkondadest, rassist, taustast. Kõike seda arvestades panigi ta kokku need puhkuse tüübid, mis on universaalsed ja mida saavad kasutada kõik inimesed. Ta ütleb, et mõnedki tema kliendid kurtsid sageli väsimust ja eeldasid, et Saundra paneb neile diagnoosi ja määrab ravi. Tegelikult oli aga enamikul neist tervis korras ja ravimeid polnud vaja. Samas nägi ta selgelt, et energiat on neil inimestel vähe, ja seega hakkaski ta analüüsima, kuhu see kaob ehk mis on see, mis seda kõige enam röövib.
Siin on kaks aspekti: passiivne füüsiline puhkus, mille alla käib uni, ja aktiivne pool ehk tegevused, mis aitavad parandada lümfi liikumist, lõdvestada lihaseid ja liigeseid. Aktiivse poole alla käivad täiesti sellised asjad nagu võimlemine, jooga, jalutamine, füsioteraapia, massaaž, aga ka see, kuidas sinu töölaua ergonoomika välja näeb (ekraani kõrgus, hiire ja klaviatuuri kasutamise viis jne).
SANDRA V: õhtuti ogamatt 20 minutit – see aitab kehal pingetest vabaneda ja nii tuleb hea uni.
KILLU: iga hommik ja õhtu 5–10 minutit venitamist või joogat.
SANDRA R: ostsin reguleeritava töölaua, et teha aeg-ajalt tööd ka seistes! Mõnus vaheldus.
See tähendab, et laseme oma mõtetel ja ajul ennast veidi välja lülitada. Arvatavasti on paljud meist kogenud seda tunnet, kus tahaks magama minna, aga aju lihtsalt ei lase. Ta ketrab igasuguseid mõtteid möödunud päevast või järgmise päeva ülesannetest, trennigraafikust, lastega seotud logistikast jms.
Siin on palju abi sellisest võttest nagu braindump ehk aju nn puhastamine mõtetest. See käib lihtsalt: kirjutad oma keerlevad mõtted n-ö peast välja paberile. See aitab väga hästi ajul rahuneda ja välistab samas, et me midagi ära ei unusta.
SANDRA V: yoga nidra 7 minutit: aju väljalülitamine ja kehale keskendumine.
KILLU: häälsõnumid iseendale, et saaksin mõtted välja rääkida; nii pole ka hirmu, et unustan need ära.
SANDRA R: hingamisharjutused iga hommik ja õhtu, kasutan selleks Apple Mindfulnessi rakendust.
Me kõik vajame mingit sügavamat kuuluvustunnet ja missiooni. Mõne jaoks on see religioosne väljund, teise jaoks heategevus või mõne kommuuni ja idee heaks panustamine. Igaühel on vaja leida see oma asi. Meil on vaja tähenduse tunnet – midagi, mille nimel elada. Tunne, et me aitame kaasa mingi suurema protsessi toimumisele, on väga oluline jõuvarude taastamisel.
SANDRA V: kirjutan blogipostitusi ja jagan sotsiaalmeedias olulisi harjumusi, mis mõjutavad meie kõigi vaimset ja füüsilist tervist.
KILLU: käin koolides rääkimas, kui kutsutakse.
SANDRA R: olen mentor ja abistan sellist noorteorganisatsiooni nagu Solaride, panustades noorte arengusse turunduse alal. Lahe on kogeda, et saan neid oma kogemusega toetada.
See käib sageli kaasas sotsiaalse puhkusega. Emotsionaalne puhkus on see, kui tunneme kellegagi koos olles, et saame olla täiesti vabad, 100% meie ise, ilma kontrolli ja tabudeta ning tundeid-emotsioone alla surumata. Emotsionaalsest puhkusest jääb tihti puudu siis, kui meil ei ole seda turvalist kohta, kus saaksime end maha laadida ja/või olla haavatavad. See võib olla psühholoog, arengutreener, kaaslane, sõber jne.
SANDRA V: käin regulaarselt psühholoogi juures, et saada peegeldust oma mõtetele ja õppida ennast paremini tundma ning suunama.
KILLU: mõtestatud vestlused lähedastega, mille jaoks võtan teadlikult aega.
SANDRA R: vestlused elukaaslasega; püüame muresid ennetada nii palju, kui vähegi võimalik, rääkides need ära kohe, kui tekib väiksemgi virvendus.
See toimub siis, kui meie ümber on inimesed, kellega saame kogeda häid emotsioone ja ühtekuuluvustunnet. Iga suhe kas annab emotsionaalselt midagi või võtab. Eriti head suhted on sellised, kus andmine-saamine on tasakaalus. Tahame me seda või mitte, aga paljud meie igapäevased suhted on just sellised, mis võtavad-kurnavad, sest sa annad palju energiat ära. Hea oleks leida enda kõrvale inimesi, kellega olles saad end tunda nii: „Neil pole minu käest mitte midagi vaja – ma lihtsalt saan nendega mõnusalt aega veeta.“ Lapsed ja elukaaslane võivad ka muidugi seda tunnet tekitada, aga me peame ise teadlikult vaatama, et seal püsiks tasakaal andmise ja saamise vahel. Eriti suur roll on sõpradel. Kui oleme nooremad, siis on nende roll meie elus suur ja meil on neid üldjuhul palju. Mida vanemaks saame, seda vähem on meil aega ja seega sõpru. Täiskasvanud sõprus näeb paraku välja midagi sellist nagu see meem:
Ja aeg-ajalt tähendab sotsiaalne puhkus sedagi, et on vaja sõpradest eemalduda, olla eraldi, üksi.
SANDRA V: üksinda veedetud õhtu (ka ilma sotsiaalmeediata).
KILLU: lähedastega koos kvaliteetaja veetmine (ilma segajate ja ekraanideta, lihtsalt vesteldes).
SANDRA R: veedan sageli aega oma heade sõpradega; planeerime kohtumisi mitu kuud ette, et ei saaks öelda: „Elu tuli vahele.“
Me võiksime rohkem jälgida, milline valgus, lõhnad, vaated, helid meid saadavad. Kui töötad kontoris, siis kas oled lifti lähedal ja kuuled kogu aeg selle heli? Või kui töötad avatud kontoris, siis kui palju on su ümber teiste inimeste juttu? Kas kuuled kodus töötades kogu aeg laste mängimise heli? Kui seda kõike on liiga palju, siis mõjub see ärritavalt. Nii et kui saabud tööle hea tujuga, aga päeva keskel tunned tohutut väsimust ja kõik hakkab närvidele käima, siis võib tegu olla sensoorse ülekoormusega.
See ei tähenda, et peaksid istuma terve päeva kõrvatroppide või silmaklappidega. Leia enda jaoks lihtsalt aeg, mil saad ennast sensoorselt maksimaalselt välja lülitada. Näiteks kui lähed pärast tööd jalutama/jooksma, siis ära kuula muusikat ega saateid, vaid pane hoopis klapid pähe selleks, et summutada väljast tulevat müra. On ka leitud, et inimestel, kes töötavad palju helide maailmas, aitab puhata see, kui nad panevad aeg-ajalt silmaklapid ette, mis ei lase visuaalsel nendeni jõuda, kui ka helid jäävad.
SANDRA V: õues jooksmine ilma klappideta.
KILLU: pausi/hingamisharjutuste/venituste ajal panen silmad kinni.
SANDRA R: kuulan üht mõnusat audiorännakut Live Awake (juhendatud meditatsioonid).
Mõned inimesed ütlevad, et kui nad vaatavad merd või voolavat vett, lõket, tuld või lihtsalt kaugusse, siis on selles midagi rahustavat. See on täiesti õige: uuringud näitavad, et kui sa lubad endal kogeda-tunda ilu, siis aitab see sul puhata. Ilu on ka vaataja silmades, nii et see võib olla loodus (mets, meri, mäed) või inimese loodud (muusika, tants, teater).
Vahel arvatakse, et see on loovate inimeste pärisosa, kellel juba on see loovuse DNA olemas (ehk muusikute, näitlejate, kunstnike jaoks), aga see pole nii. Loovus on meie kõigi sees ja see väljendub eri vormides: ühe jaoks on loovus joonistamine, teise jaoks avaldub see probleeme lahendades, raamidest väljaspool mõeldes... Oleme viimase kolme aasta jooksul kõik pidanud olema üsna loovad, et oma eluga hakkama saada.
SANDRA V: järjest rohkem olen õppinud märkama ja võtma aega, et nautida ilusaid hetki. Näiteks hommikuti, kui jooksmas käin, siis seisatan ja naudin looduse ilu või päikesetõusu.
KILLU: mulle meeldib väga kontserdil käia, see annab mulle energiat ja inspiratsiooni.
SANDRA R: olen suur rohenäpp ja mulle meeldivad taimed. Talvisel ajal hoolitsen oma lillede eest ja naudin nende ilu. Sel kevadel panin juba varakult kasvama eri aiasaadused ja nüüd vaatan iga päev, kuidas nad oma peanupukesi välja ajavad.
Mängi nende puhkuse tüüpidega. Oluline on mõista ja ära tunda, millist sa just hetkel vajad ja mis annab sulle energiat. Toredat katsetamist!
SEST PUHKUS ON TUGEVATELE!
