Kui koostasime esimese aastase koolituse naistele, siis valisime ühe kuu teemaks RAHATARKUSE. Miks? See on üks olulisi aspekte elus, mis mõjutab meie heaolu ja ka suhteid. Oluline on, et rahaasjad oleksid selged ja sa teaksid, mida ning miks sa tarbid, mis on sinu jaoks rikkus, mis tekitab sinus kindla tunde ja kuidas sa keerulistel aegadel toime tuled. Meil kolmel on olnud väga erinev suhtumine rahasse ja igaühel ka oma teekond rahatarkuse ning investeerimiseni.

Loe lähemalt siit blogipostitusest. Lõpust leiad veel kolm nippi, kuidas saada rahateadlikuks.

SANDRA V:

Elasin kuni 2021. aastani nii, et kulutasin raha siis, kui seda oli, ja kui ei olnud, siis ei kulutanud. Olin väga spontaanne ostja ja tegelikult ei teadnudki, mille peale mul täpselt raha läheb või mis mu igakuine sissetulek on. Kindlasti mõjutas seda minu vabakutselise töö muusikuna, kus ongi raske sissetulekut planeerida. 

Praegu on mul oma kuludest-tuludest suhteliselt hea ülevaade ning ma investeerin nii fondidesse kui ka aktsiatesse. Kuidas ma selleni jõudsin? 

Mõjutajaid oli mitu: 

1. OMA FIRMA. 2020. aastal õppisin selgeks uue ameti ehk sain arengutreeneriks ning lõin oma firma, et koolitusi läbi viia. See tekitas suurema vastutuse ja soovi oma rahaasjades teadlikum olla. 
2. LAPSED. 2020. aastal sain ka teise lapse ja seega olid igakuised kulutused suuremad. Samas oli vaja kindlustada, et iga kuu on olemas kindel summa, mis laste peale kulub.
3. INVESTEERIMINE. Kõik hakkasid rääkima investeerimisest ja eks see vaikselt jõudis ka minuni – soov olla ühel hetkel finantsiliselt vaba.

Millest ma alustasin?
Esiteks sain aru, et tahan täpsemat ülevaadet ja selgust oma rahaasjades ning kindlustunnet. Enne lapsi ma sellepärast eriti ei muretsenud, sest pidin vastutama ainult enda eest. Kogu rahateema oli minu jaoks üsna segane ja see ei erutanud mind väga, nii et ma ei viitsinud lugeda ka vastavaid raamatuid. Leidsin otsetee ja võtsin kaks konsultatsiooni. Ühe Kristi Saarelt, kellele esitasin esmalt küsimuse „Kuidas ma saan miljonäriks?” ja kellelt ma kuulsin meelerahufondist. Teiseks nõustajaks oli Jekaterina Tint, kellega läksime juba praktilisemaks ning rääkisime kasvukontost ja fondidest. 

Nüüd on käes 2023. aasta märtsikuu ja ma loen Jaak Roosaare raamatut „Rikkaks saamise õpik”. 

SANDRA R:

Mina olen olnud „kui tuleb, siis läheb“ tüüp, aga 30. eluaastate esimeses pooles pidin olude sunnil hakkama sellele teemale rohkem mõtlema. Tunnistan, et alguses oli väga keeruline tekitada endale harjumust majanduslike teemadega tegeleda, sest loomeinimesena on numbrid mulle alati pigem eemaletõukavalt mõjunud. Küll aga on mul olnud nii ettevõtluses kui ka eraelus mõned nipid, mis on aidanud investeerida. 

Mul on viimastel aastatel tekkinud arusaam, et raha on korrelatsioonis ajaga. Kui ma saan panustada oma aja kuhugi, kus minu sissetulek on suurem, siis tööd, mille jaoks ma peaksin mingi uue, minu jaoks ebahuvitava oskuse omandama, tellin ma pigem väljast. Siit ka minu kolm soovitust:

1. ETTEVÕTJALE: kui sõna „raamatupidamine“ ei pane sul absoluutselt mitte ühtegi tulukest tööle ega ingleid harfi peal mängima, siis soovitan selle töö väljast tellida. Aja, mille sa iga kuu selle pealt kokku hoiad, saad investeerida näiteks erialaste oskuste parandamiseks.
2. ERAISIKULE: endise suure šopahooliku ja meeletu tagavarade kogujana soovitan küsida iga uue asja (riideese, sisustuselemendi jms) ostmisel endalt: 

• Mille jaoks mul seda vaja on?
• Kas mõni praegune, olemasolev ese ei saa seda asendada?
• Kas see tekitab minus rõõmu?

1. KÕIGILE: alusta investeerimist kolmanda samba pensionifondist. Miks? Kristi Saare soovitas seda ja kuna ta on nii edukas selle ala spetsialist, siis ma julgen seda edasi soovitada. 

KILLU: 

Olen väikesest peale olnud väga säästliku eluviisiga ning hoidnud alati mingit summat tagavaraks. See pakkus mulle kindlustunnet, et saan vajadusel oma raha eest midagi ette võtta või osta. Kui tahtsin midagi suuremat, nt puutetundlikku telefoni viiendas klassis, siis kogusin selleks raha, kuni summa oli koos.

Gümnaasiumis, kui asusin esimesele püsivale tööle, oli mul raha veelgi rohkem käes ning ma teadsin, et tahan seda targalt kasutada. Uurisin, mida teha, ning avasin pangas endale eraldi kontod ning jaotasin raha nende vahel ära. Niisiis on mul meelerahufond, „enda eest hoolitsemise“ konto (nt juuksur, kosmeetik, riided jne), lisaks reisikonto, kindla eesmärgi jaoks kogumise konto (hetkel motikaloa jaoks), kasvukonto ning „rikkaks saamise konto” ehk investeerimiskonto.

Just kasvukonto oli see, millega 2020. aastal oma investeerimisteekonda alustasin. Mäletan, et kandsin sinna 10 eurot ja olin enda üle jube uhke. Lugesin LHV ja „Rahakrati“ blogisid ning valisin selle järgi neli fondi, kuhu minu raha liikuma hakkas. Iga kuu kandsin sinna juurde: mõnikord 50, mõnikord 10 eurot, kuni ühel hetkel viskas üle ning seadistasin püsimakse 25 eurot kuus.

Aktsiatele julgesin otsa vaadata 2021. aasta algul ja seda suuresti tänu sellele, et minu toonane poiss-sõber ning tema parim sõber olid entusiastlikud investeerimishuvilised. Me rääkisime rahast sageli, ma sain nõu küsida ning julgesin esimesed sammud teha. 

Sügisel 2021 lõin oma ettevõtte ja sain teada, et selle alt on palju nutikam investeerida, mistõttu avasin ka seal kasvukonto ning hakkasin aktiivselt rahaasju ajama hoopis ettevõtte alt. Lisaks olen pikalt olnud Exceli usku ning pidanud igakuist eelarvet Drive’is, aga nüüd katsetan rakendust Bilance. 

Ütlesin endale paar aastat tagasi, et tahan saad finantsvabaks – nüüd peaks välja mõtlema, millal see juhtuda võiks ning konkreetsed sammud paika panema. 

Kolm esimest sammu rahatarkuse suunas:

1. Pane kirja oma tulud ja kulud. Loo süsteem, et saaksid iga kuu jälgida, millised on sinu sissetulekud ja kuhu läheb raha.
2. Loo endale meelerahufond. Öeldakse, et see võiks olla kolme–kuue kuu palga suurune. Selleks on hea teha eraldi konto, kuhu kogud raha ja mis annab sulle kindlustunde, et kui ajad lähevad raskeks või sa tahad tööst pausi teha, siis on sul tagavara olemas. 
3. Alusta mõne rahatarkuse raamatuga. Meie soovitame Jaak Roosaare „Rikaks saamise õpikut”, sest seal on iga peatüki juures väga head praktilised küsimused, mis aitavad sul saada suurema selguse oma soovides, eesmärkides ja hetkeolukorrast.